Koaalahaigla, delfiinid ja Gold Coast`il lõbutsemas

Ahoi!

Ilma pikema jututa hakkan jälle tagantpoolt pihta. Tegelikult on nii, et mul on ühed väga tähtsad pildid, mis pidid seda blogi ilustama, kadunud. Ja ongi täitsa kadunud kohe. Kuidas, pole õrna aimugi. Enne ja peale seda pildid on alles, aga justnimelt need on kuskile ära haihtunud. Poetasin paar pisarat, aga see ka ei aidanud. Ent pildid on huvitavates kohtades tehtud, kirjutan neist ikka. Kõikvõimsa google abiga leidsin ka midagi illustreerivat.

Just hanging out with some kangoroos

Pisut enne, kui  Austraalia idarannikul asuvale Gold Coastile ehk Kularannikule jõudsime, käisime maailma ainsas koaalade haiglas Port Macquarie`s New South Wales`i osariigis. Tegu on ääreltult tänuväärse kohaga, kus lisaks arstidele töötab suur hulk vabatahtlikke. Kui muidu võiks ju arvata, et mis nende koaalade elu siis ära ei ole, vahel potsatavad ehk puu otsast alla, kui liiga sügavalt tukkuma jäävad, aga ei. Neid kimbutavad erinevad haigused, mille raviks on inimese abi vaja. Vahel satuvad nad autoteele. Ja üks õudsemaid asju on tulekahjud- neid siin mandril juba jagub. Siis võetaksegi need vaesekesed sinna haiglasse oma hoole alla. Poputatakse, turgutatakse, söödetakse, ravitakse ja vajadusel opereeritakse. Tervenedes viiakse nad tagasi loodusesse, kes nii tublid pole, et looduses enam ise hakkama saaksid, jäetakse pikaajaliselt oma hoole alla. Neid saab seal ka vaatamas käia. Ja mitte ainult. Endale saab aastaks ajaks adopteerida ka päris oma koaala! Saab valida oma haiguslooga ja sümpaatse karvapalli ning 50 dollarise annetuse eest väljastatakse sulle vastav paber, mis kinnitab adopteerimist. Mina ei suutnud nende vahel valida ja poetasin muudkui annetuskastidesse münte. Veendusin, et koaala ON maailma kõige armsaim isend. Kui kassipojast kasvab suureks saades lihtsalt kõuts, siis koaala jääb oma elupäevade lõpuni südantsoojendavaks nunnuks.

Koala hospital. 

Teine lahe koht, kus käisime, oli delfinaarium. Seal sai delfiinidega basseini ääres mängida, visata neile palli ja silitada. Merihülgeid ja pingviine sai peost toita. Delfiinid ja merihülged tegid ka uhke show. Targad elukad on ikka- äärmiselt intelligentsed ja hästi dresseeritud. Küll nad hüppasid ja ujusid ja mängisid palliga ja ja plaksutasid ja kogusid rõngaid jne. Päeva tipphetk oli muidugi delfiinimusi. Istud seal ilusti tooli peal ja siis ta tuleb ujub su juurde ja paneb oma niiske nina su põsele :) Sellest olid mul ka pildid… Oeh..

Dolphin show

Seal

Aga nüüd asja juurde, mille tõestusmaterjale mul ka on. Jõudsime siis Kullarannikule, mis on tuntud ka kui Surfers Paradise. Nimi ei vaja üldiselt väga seletamist- vesi kihas igasugu surfaritest ja muidu lainemurdjatest, rand oli täis pruune kehasid ja kõike toimuvat jälgisid iga natukese aja tagant rannavalve tornidest vetelpäästjad. See paik on ka eestlaste seal üsna populaarne. Üldse ei imesta ka miks- meilegi hakkas ta väga meeldima. Ees ootasid meid Elo ja Karel, keda pole näinud peale seda, kui nad eelmise aasta lõpupoole meil Tasmaanias külas käisid. Nad pakkusid meile lahkesti madratsikohta oma voodi ees ja nii me sinna lausa nädalakeseks jäimegi. Suur tänu külalislahkuse eest, järgmine kord ootab teid ase meie voodi ees :)  

Reunion ehk taunode kokkutulek

Lõunasöögiks pool arbuusi- käib küll

Teamwork

Woolworths is selling herring from Estonia

Päris hea oli üle pika aja näha- lobiseda, koos süüa teha, filme vaadata, grillida ja chillida. Käisime mitmel korral ka rannas. Elol ja Karelil olid oma bodyboardid, mis on hästi kerged lainelauad, millele hüpatakse kõhuli peale ja liueldakse lainega kaldale. Lõbus ühesõnaga. Me ostsime ka ühe lendava taldriku, millega aega veeta. Igav ei hakanud.

Lendava taldriku mängimine

Surfers Paradise

Body Board`iga sõitma

Gold Coast kannab rahvapärast nime ka kui lõbustuste pealinn. Nimelt asub seal hulganisti erinevaid teemaparke, mida külastada. Ja need teemapargid on ikka tipptasemel, mitte mingi Tivoli tuur. Otsustasime endale lunastada esialgu küll krõbeda hinnaga tundunud 21-päevase kehtivusajaga passi, mis kindlustas sissepääsu Dreamworld`I lõbustusparki, WhiteWaterWorld veekeskusesse, jõekruiisile ja Q-tower pilvelõhkujasse. Peale esimest käiku lõbustusparki selgus, et see pilet on igat senti väärt.

Shrek!

Is anybody there??

Dreamworld oli meeletusuur lõbustuspark, kus iga nurga taga oli midagi põnevat. Esimestel päevadel me ei jõudnudki kogu ala läbi käia, sest see oli lihtsalt nii suur. Kõige vägevamate asjade peale me samuti alguses ei läinud, sest lihtsalt ei julgenud, kui päris aus olla! Jap, ma olen lennukist alla hüpanud ja benji`t teinud ja muid lollusi, aga vot lõbustuspark võttis maakeeli junni jahedaks. Seal oli mitmeid Ameerika mägesid, mis juba peale vaadates ihukarvad püsti ajasid. Lõpuks me neile ikka läksime ja täiesti võimalik, et minu karjumist oli kuulda ka Eestis, sest ma lasin oma häälepaelad ikka korralikult valla. Pea alaspidi tõmbas vahepeal küll kinni, aga niikui asend võmaldas jälle häält teha, siis häbenematult ma seda ka tegin. 

Dreamworld

Südame alt õõnsaks tegevaid asju seal jagus. Hulleim oli 120m kõrgune vabalangemistorn, millesarnast teist ei ole terves maailmas. Nii nad vähemalt seda reklaamivad. Sellega oli selline lugu, et kui me lõpuks julguse kokku võtsime, et sinna minna, siis oli ta tolleks päevaks juba kinni panud ja rohkem me sinna kahjuks ei ole sattunud. Natuke kripeldab küll, et tegemata jäi. Aga teine täiesti mõistusevastane asi sai küll ära tehtud. 160km/h tunnis liikuv nö vagun, mis viib sind selg ees sirjooneliselt 100m kõrgusele torni otsa ja siis nägu ees gravitatsioonile otsa vaadates alla tagasi. See oli nii fking ülemõistuse. Ja hirmul on küll suured silmad! Seal lõbustuspargis tehti enamikel atraktsioonidel atomaatsete masinaga pilte ja siis peale sõitu saad selle pildi endale kalli raha eest osta. Nii suuri silmi ma ei oska peegli ees punnitades ka mitte teha.

https://www.youtube.com/watch?v=iOAaZVYVgRc
Sellel lingil on selle sõidu kohta ka video. Watch the video-insane!

One of the craziest thing I have ever done

Lisaks atraktsioonidele olid seal lastele igasugu etendusi ja multikategelasi jne jne jne lõputult tegevusi. Samuti oli seal väike loomapark, kus sai känguruid patsutada ja raha eest koaalaga, krokodilliga ja maoga pilti teha. Ülisõbralikud aborigeenid tutvustasid oma rahvuse küttimiskombeid- bumerange, odasid ja muud põnevat. Kokku käisime seal pargis oma neli päeva vist.

Kuldar puhumas aborigeeni pilli

Madagaskarist Kung Fu Pandani

How you doing, mate?

Kohe kõrval asuvas veepargis sai ka nalja täie raha eest. Ma muidu eriline torufänn pole, aga seal tuli enamikest torudest alla lasta täispuhutud tuubide peal. Ja enamik neist olid kahesed tuubid ka, see tegi asja veelgi lõbusamaks. Neid erinevaid torusid oli seal lugematul arvul. Üks pikem, kui teine.

WhiteWaterWorld

Nüüd paadikruiisi juurde. Kas teie teadsite, et Gold Coasti linnas on kuus korda rohkem kanaleid, kui Veneetsias? Mina ei teadnud. Tuleb välja, et see oli varasemalt soine ala ja seetõttu on sinna rajatud niivõrd palju kanaleid. Nende äärde on omakorda ehitatud majad/luksusvillad, üks uhkem, kui teine. Igaühel veel omakorda kaatrid ees seismas. 1,5 tunnine kruiis sõitiski mööda neid kanaleid ja andis kena võimaluse linna vaatlemiseks ja peeneid maju imetleda.

Not bad to live like this

Skyscrapers 

Q-tower on lõunapoolkera kõrgeim kortermaja ja maailmas omasuguste seas viies, kuna on viimasel paaril aastal oma esikoha aina kõrgematele loovutanud.Me oleme nüüd nendes tornides käinud igasugustes ja peab ütlema, et see vist on mu lemmik. Just seetõttu, et sellelt avaneb ilus ookeanivaade valgete vahuste lainetega. Mulle väga meeldib Kullaranniku siluett- rannaäär, mis on ehitatud täis kõrghooneid, kõik need kanalid ja madalad elamurajoonid, eemal juba rohelised vihmametsa mäed. Käisimegi seal torni otsas päris mitmel korral nii päeval, kui öösel.

Q-tower

Gold Coast

Kanalitesüsteem kõrgemalt

Love the view 

Olge moodsad :)