Reunion ehk Elo ja Kareliga Tasmaania ringreisil

 Tervitused!

Nagu ma eelmine kord juba mainisin, siis ootasid meid ees neli vaba päeva ja mitte ainult. Nimelt toimus üle poole aasta taaskord ühinemine Elo ja Kareliga, kellega oma reisi alguspooles Perthist läbi kõrbe Adelaidi sõitsime ja sealt edasi läksid meie teed Melbournis lahku. Meie sattusime sinna hullu muti juurde oma wwoofingut ehk vabatahtlikke farmipäevi tegema ja sealt edasi juba Timi ja Lizi juurde hea farmielu peale.

Lillelaps

All the lookouts here are worth their name.

Looduslapsed

Typical

Elo ja Karel otsisid veel mõnda aega oma farmikohta ja kannatlikkus tasus ära. Nad said tõelise Austraalia outbacki kogemuse osaliseks, töötades keset eikusagimaad suures lehma ja lamba kasvanduses. Ent pere oli tore, jäid ka nemad sinna tunduvalt kauemaks, kui hädavajalik.

Kutsusime neid endale külla ja tulidki J

Reunion

Preilid

Esimesel päeval, kui nad meile saabusid, olime meie tööl, niiet neil jäi aega meie Cradle Mountain rahvuspargis matkata. Juba järgmisel hommikul pakkisime end rõõmsalt taaskord neljakesti auto peale ja alustasime oma puhkust, võttes suuna Lääne Tasmaaniasse, mis on enamuselt vaid looduskaitseala ja teid sinna ei vii. Tegime 10 kilomeetrise matka, et näha Tasmaania kõrgeimat juga. Oli väga võimas.

124m kõrgune looduslik juga, mida sai eemalt vaadata ülikitsa ja pika rippsilla pealt.

Käisime liivaluidetes, mis laiusid mööda rannaäärt 30 kilomeetrit. Ütleme nii, et oli lõbus ja peale ülepeakaela liivas hullamist tuli veel õhtulgi püksisäärest nirinaga liiva välja.

In action

Igav liiv ja tühi väli

Sand storm

Fun!

Selle reisi läbivaks vaatamisväärsuseks olid tammid. Nimelt Härral on mingi värk nende tammidega, mis on siin tõesti üle saja meetri kõrgused, aga ... no palju võib neid vahtida?? Tüdinenud!

Teine päev oli enamasti sõitmispäev üles põhjapoole ja üldiselt sadas vahelduva eduga pidevalt. Ilmale vastavalt sai tehtud üks vihmametsa matk. Õhtu lõpetuseks leidsime ühe väga mõnusa hotelli Strahani linnakeses, ookeani ääres. Alumisel korrusel oli suure kaminaga elutuba ja köök, üleval kaks suurt ja äärmiselt hubast magamistuba ning vannituba, kõik oli väga maitsekalt sisustatud ja jäime väga rahule. Maja oli pika ajalooga ja omanikud toredad. Õhtu veetsime Monopoli mängides. Hommikuks oli ilm muutunud ja nautisime oma terrassil päikesepaiste käes hommikusööki.

Meie armas hotell

Selle linna kõige populaarsem vaatamisväärsus on The Nut ehk poolsaare tipus asuv mägi. Ülesminek oli üsna otsejooneline ja võttis korralikult võhmale, aga vaated olid kenad.

The Nut

On the top of the Nut

Olympic champions greeting

Sightseeings

Edasi sõitsime mööda rannikuäärseid vaatamisväärsusi ja lõpetasime oma päeva Burnies. Selles linnas käime me üsna tihti, nimelt on see meile läheduselt teine linn, asudes vaid ja ainult 101 km kaugusel. Käisime kinos vaatamas filmi The Counceler, mida ma küll soovitada ei julge kellelegi. Ärge laske end headest näitlejatest eksitada!

Sai käidud ka vanade autode muuseumis jällegi. Seekordsed iludused olid pärit esimesest Fordi väljalaske satsist.

Vanade fordide hingeelu

Õhtu tippsündmuseks olid aga pingviinid! Meie olime neid juba ka varem näinud, kuid nad on nii imetlusväärsed, et ilmselt ei jää see viimaseks korraks. Praegusel ajal on nende pojad juba nii suured, et pistavad oma ninad pesadest välja, niiet nägime ka Lolosid ja Pepesid J

Pingviinipoiss Balbiino

Knock-knock, who`s home?

Viimasel päeval käisime shoppamas ja koobastes, mis olid päris muljetavaldavad. Käigud läksid päris kaugele ja olid hästi valgustatud, lisaks giid, kes väga entusiastlikult juurde rääkis.

Maakera sees. Underground

Alkoturistid nagu me oleme, külastasime Hellyers Road viskitehast koos tuuriga. Lõpetuseks muidugi degustatsioon. Tegelikult on see alkoholi kultuur siin lihtsalt nii teistsugune ja laialdane. Meil on ju vaid mõned tehased, kes midagi villivad, ülejäänu on üle maailma kokku imporditud. Siin aga on kõikjal veiniistandused ja muud tehased, millel on ka niiöelda cellar door, ehk siis on pidevalt külastajatele avatud. Võrreldes alkopoega on hinnad paremad, samuti valik ja loomulikult kogu õhkkond iseenesest.

Üks äraütlemata kallis ladu. Ühe tünni pealt makstakse  aktsiisiks 10 000 dollarit (7500 euri). Sisu on ka  muidugi kallis, pool liitrit algab umbes 30st eurost.

Hea kraam

Somewhere under the rainbow

Jõudsime tagasi Cradle Mountanisse ja Elo ning Karel veetsid veel viimase öö meie juures. Peale seda tuli tagasi minna töörütmi, kuid siinkohal jätan jällegi lahtised niidiotsad. Käisime vahepeal ka Tasmaania pealinnas, Hobartis uuesti. Miks ja mis?? Sellest juba järgmisel korral.

Cheers!